Sidá gus låhkåt allaskåvlån jali universitehtan de gávnnuji diedo majt dárbaha oahppen webbabielen Studera.nu.

Allaskåvllååhpadusá birra- vállji ájggomusáj milta

Gejn li allaskåvllååhpadus giehpebut bargov oadtju. Vuodon ane buorre máhttudagáv jali miellogisvuodav gå åhpadusáv vállji, de sjaddá suohtas låhkåt.

Makkir åhpadus la buoremus?

Låhkåt la agev buorre, valla åtsåda nåv ednagav gå máhttelis åvddål gå vállji majt sidá låhkåt webbabielijn "Buohtastahte åhpadusáv" viehkken. Danna máhtá buohtastahttet åhpadusájt, ja allaskåvlåjt ja barggomárnánis ållesgåvåv oadtjot umasslágásj suorgijn. Máhtá aj vuojnnet majt Universitähttakanslerámmát la diededam kvalitehta birra åhpadusán.

Åhpadusgäjnnolájddijiddje duv viehket

Åtsåda majt hálijda ja makkir máhttelisvuoda li dujna, aktan åhpadusgäjnnolájddijiddjijn. Gávna lájddijiddjijt gymnássaskåvlån, kommuvna ållessjattukåhpadusán ja universitehtan ja allaskåvlåjn.

Buohtastahte åhpadusáv

Dåhkkimvuohta ja diedádus — nåvti doajmmá

Vuodo li moatte ma mierredi gut bässá åhpadussaj:

  • galles li ietjasa åhpadussaj diededam
  • makkir ánssidisárvvo l dujna ja li ietjá guodedum diedádusájn
  • galla saje li åhpadusán.

Umasslágásj åhpadusájn allaskåvlån li umasslágásj dåhkkimvuohtarávkalvis. Merkaj dujna la dåhkkimvuohta kursajn gymnásamieren ma rávkaduvvi álgátjit jur dan åhpadussaj. Márju l aj dåhkkimvuodav álmmukallaskåvlån låhkåm. Jus dujna älla formálalasj ánssidusá valla la åttjudam vuosstájvásstediddje máhttudagájt ietjáláhkáj, de riekknidalá aj dåhkkidum. Gåhtjudallá reála máhttudahkan.

Jus li moadda åhttse gå saje gávnnuji, de tjuolldi dåhkkidum åhttsijn. Tjuolldemin gájka vuoroduvvi sijá ánssidisárvo milta åhpadussaj. Duv ánssidisárvvo riekknidallá juohkka åhpadussaj majda åtså ja gávnnuji gymnássakursa ma vaddi duodde ánssidistjuoggájt. Diededibme dåhkkimvuoda, tjuolldema ja ánssidistjuoggáj birra gávnnu webbabielen studera.nu

Diedádus

Diededa ietjat webbabälláj Antagning.se. Máhtá bessat ienemusát 45 allaskåvllåtjuoggáj termijnnaj (dábálasj termijnna gåbttjå 30 allaskåvllåtjuoggá). Åvdåjda alternatijvajt vaj åhpadusá majda ienemusát sidá sisibessat bajemusán sjaddi.

Allaskåvllågähttjalibme — dunji  l ávkken

Allaskåvllågähttjalibme dunji vaddá vil máhttelisvuodav bessat åhpadussaj. Ienemus åhpadusájn biejaduvvi sajijs muhtema båhtusij milta allaskåvllågähttjalimen. Jus la dåhkkidum ja l allaskåvllågähttjalimev tjállám de oassálastá automáhtalattjat tjuolldemjuohkusij allaskåvllågähttjalibmáj. Jus dujna l duodastus gymnásas, álmmukallaskåvlås jali kommuvnaållessjáttukåhpadusás, de vil oassálasstá duodastusjuohkusin.

Gájka oadtju gähttjalimev dahkat, juska vil áldar, viesájdimvuohta ja åhpadus. Dárbaha val ietjat diededit ja mákset diedádusmávsov mij la 450 kråvnå.

Maŋemus diedádusbiejvve

Maŋemus diedádusbiejvve l agev guovvamáno 15.b. gidágähttjalibmáj ja ragátmáno 15.b. tjaktjagähttjalibmáj. Biejvve målsut goassa gähttjalibme tjáleduvvá.

Lågå ienebuv allaskåvllågähttjalime birra

Låhkåt ålggorijkan — ienebu låhki

Låhkåt ålggorijkan umassláhkáj dahká, juogu de lånudimoahppen jali guosseoahppen.

Lånudimåhpadusá

Jus la bessam svieriga universitähttaj de máhtá säbrrat lånudimprográmmaj (buojkulvissan Nordplus jali Erasmus) lågåtjit Europan. Viehkev oattjo duv allaskåvlås plánit låhkåmijt ja duv ålggorijkkalåhkåma riekknidalli duv sveriga eksámmaj.

Aktu guosseoahppen

Dån máhtá iesj åhtsåt ja åtsålvisáv guodet åhpadussaj ålggorijkan. Ienemusát dárbaha dåhkkidum gymnásaduodastusáv ja dåhkkidum giellagähttjalimev. Aktavuodav válde universitehtajn gånnå ájgo låhkåt oattjotjit diededimijt birra mij rávkaduvvá.

Låhkåt ålggårijkan

Låhkåt mälggatåhpadusán — allaskåvlåv häjmmaj válde

Dån i das dárbaha fuolke ja åhpadusá, oasseájggebargo ja åhpadusá jali ålggorijkkaårroma ja åhpadusá gaskan válljit. Dujna gänna l muttákvuohta ja oasálasjvuohta máhtá álu dahkat goappátjijt! Bájken fert goalmát oahppe låhkå mälggatåhpadusán Svierigin.

Datåvrrå ja internähtta

Dujna l rávkadum datåvrråhárjjanibme ja buorre rahpamav duv datåvrråj. Dárbahittja má máhttelisvuodav ávkkit sierralágásj prográmmajt, webbakámerav, mikrofåvnåv ja gulldalimbälljasijt webbatjåhkanimijda. oattjo diededimev birra majt dárbaha allaskåvlås.

Åhpadusguovdásj

Gávnnuji mälggatåhpadusá váni säbrramvälggogisvuoda dagi. Jus i sidá hejman tjåhkkåhit ja låhkåt de máhtá buojkulvissan säbrrat åhpadusguovdátjij årrombájken. Danna l máhttelisvuohta ávkkit barggijt, datåvråjt ja rustajt ma rávkaduvvi. Dån máhtá aj tenterit danna. Muhtem allaskåvlå ásadi ålles åhpadusájt åhpadusguovdátjin. Allaskåvllå diedet dán birra.

Lågå ienebuv mälggatåhpadusaj birra

Rijkalasj unneplågogiella — gávnnu gus allaskåvlån?

Allaskåvllå gávnnu mij åvdåsvásstádusáv adná färttáhasj rijkalasj unneplågogielajs. Åhpadusáj fáladus ij la vallje.Tjuottjudusguovloj luohkko lassán ja dajn li sámijn, svieriksuobmelattjajn ja duornosliegegijn lasedum riektá oahppat ja ávkkit ietjasa gielav. Merkaj åvddåskåvllååhpadiddjij ja åhpadiddjij dárbbo gudi máhtti åhpadit gielan ja giellaj rijkalasj unneplågogielajn lassán. Sämmi dárbbo l åhpadum barggijs sujton ja huvson gudi máhtti barggat vuorrasijsujton gånnå giela ságastuvvi.

Ubbmema universitehtan la rijkalasj åvdåsvásstádus sámegielas valla ietjá universitehtajn ja allaskåvlåjn máhtti aj åhpadusá gielan ja kultuvran gávnnut. Ubbmema universitähtta galggá aj åhpadiddjeåhpadusáv sámegielan ja sámegiellaj álgadit.

Lågå ienebuv Ubbmema universitehta webbabielen

Sválldasa

Diededa ietjat allaskåvllååhpadussaj Antagning.se

Antagning.se

CSN diedet oahppamdårja birra (doarjja ja loaddnum)

CSN

Universitähtta- ja allaskåvllåráde åvdåsvásstádusáv adná webbasajijs Antagning.se, studera.nu ja utbyten.se valla aj ålggorijkak åhpadusá árvustallamis.

Universitähtta- ja allaskåvllåráde

Universitähttakanslerámmát árvustallá åhpadusájt ja gáhttit oahppij riektásihkarvuodav

Universitähttakanslerámmát

Utbyten.se diedet lånudimåhpadusáj birra

Utbyten.se

YH-fábmudahka diedet virggeallaskåvllååhpadusáj birra

YH-fábmudahka

Gávna majt duv miellot Virggekompássajn viehkken Barggogaskostimen

Yrkeskompassen

Page last updated 2016-02-01